Katusel krõbistav vihm ei tee neid väljavaateid sugugi paremaks. Kui vahepeal pannkoogid jõhvikamoosiga tõstsid veidi tuju, siis need ummikud Londoni kolerajoonides, kust me pidime läbi sõitma olid jällegi üsna masendavad. Kujutan ette, et seal kohalikud ärkavad hommikul vara üles ehmatusega, kui koledas kohas nad elavad, ning tahavad sealt suurel kiirusel pääseda. Sellest ka need ummikud.
Õnneks läks kiirteel oluliselt paremaks ja Juka hakkas vahepeal eest ära tõmbama. Jõudsimegi piisavalt vara, et kohalikust säästumarketist kolm 2004 aasta reservat ära päästa.
Précis: the London section of the A3 is a pain, even in early mornings. Made it in time to grab some wine for the 24h sail.
