Panime täna veidi nõrka ja võtsime siit Demnantest hotelli. Maksime ilmselt üle kuna siin on ainult kaks võõrastemaja ja mõlemast tuli hinnapakkumine 8EUR, tõenäoliselt turisti hind. Kui ma küsisin riidepuud, siis abivalmis mänedzher pakkus tuba vahetada, sest naabertoas oli seina löödud ilus roostes nael. Juuresolev pilt on meie toaoksest seespoolt.
Tänasel muidu vihmasel hommikul avanes telgi uksest selline hämmastav pilt: mõtlesin, et Juka on täiesti lolliks läinud ja hakanud Allahi poole kummardama. Pärast selgus, et ta siiski oli seda kohalikku lumemarjapõõsast pildistamas. Lumemarjadeks olid tegelikult hoopis valged teod, keda oli seal miljoneid. Telkimisplatsi leidsime jällegi peaaegu kesköö paiku ning taskulambivalgel oli seal mitmeid huvitavaid uuristusi maapinnas. Juka arvas, et ta eelistab kägistajamadusid nõelavatele. Berberid joonistavad võõras kohas ööbima jäädes aseme kõrvale ussijälje. Pidavat eemale hoidma.
Kui homme nii ropult ei saja, siis proovime jõuda üle Atlase mäestiku Ourzazate'i. See võibki jääda meie viimaseks arvestatavaks linnaks enne Mauritaania pealinna, kui me mööda vanu Dakari ralli jälgi sealt otse läbi eelkõrbe Saharawide pealinna Smarasse suundume. Teise valikuna on minna mööda mereäärt ja hüpata Tarfayas sisse vanade sõprade poole, kes meid 6 aastat tagasi toidu ja öömajaga kostitasid ning kq lahkelt oma vanemat õde abiellumiseks pakkusid.
Précis: The above is the inside of our door at a guesthouse in the prairie town we stopped for the night. It was raining all day.
